Skip to Content

Kemikaalid, mis põhjustavad allergiat

Tänapäeval esineb allergiat sagedamini kui kunagi varem. Allergiat põhjustab mõni sünteetiline kemikaal, kuid on ka looduslikke allergeene, näiteks õietolm, teatud taimed ja toiduained.

Alates tööstusrevolutsioonist on allergiahaigused, näiteks astma ja kontaktdermatiit oluliselt sagenenud. Selleks on mitu põhjust. Üks tõenäoline põhjus on, et inimesed puutuvad kokku üha rohkemate kemikaalidega.

Olenevalt allergeeni toime tugevusest võivad allergiareaktsioonid olla kerged (nt sügelus ja nahapunetus) kuni rasked (nt eluohtlikud anafülaktilised reaktsioonid). Sama allergeen (allergiat põhjustav aine) ei pruugi aga kõigil tekitada samasuguseid reaktsioone. Seega on oluline õppida tundma oma organismi reaktsioone ja teha, mida vaja.

Mida teeb Euroopa Liit?

Euroopa Liidus koguvad ettevõtted turul olevate ainete kohta andmeid, mille alusel tuvastatakse sensibiliseerivad ained. Need andmed vaadatakse koos mitmest muust allikast pärit teabega läbi ning võimaliku uue ohtliku aine tuvastamisel võidakse kehtestada asjakohased riskijuhtimismeetmed.

Näiteks kui on teada, et aine võib põhjustada allergiat, võib Euroopa Liit tarbijate ja töötajate kaitsmiseks piirata selle aine kasutamist.

Üks selline aine on kroom, mida on kaua kasutatud nahktoodetes, näiteks kingades, kinnastes ja käekottides. Kroom parandab nahktoodete elastsust, kuid võib tootest eraldumisel sattuda inimnahale või ka selle sisse, põhjustades seega mõnel inimesel allergiareaktsiooni.

Infograafik

Alates kroomi kasutamise piiramisest on ära hoitud hinnanguliselt 11 000 uut allergiajuhtumit aastas.

Teine näide on nikkel, mis on endiselt suurim nahaallergia põhjus Euroopas. Nikli kasutamist on piiratud nahaga pikaajalises kokkupuutes olevates toodetes, näiteks kõrvarõngastes, kaelakeedes, käekellades ja tõmblukkudes.

Tarnijad, kes lasevad turule teatavaid isotsüanaate (MDI) sisaldavaid tooteid, peavad tagama, et pakend sisaldab kaitsekindaid, ja hoiatama tarbijaid, kes on juba tundlikud diisotsüanaatide suhtes, võimaliku allergilise reaktsiooni eest. Inimesed, kellel võib juba olla astma või nahaprobleeme, peaksid samuti vältima kokkupuudet nende toodetega. Pakend peaks ka soovitama kanda ebapiisava ventilatsiooni korral hingamisteede kaitsevahendeid..

Enamasti tekib allergia kehaosal, mis puutub allergeeniga vahetult kokku.

Kõige tavalisemate allergeenide lisateave on allpool.

  • Nikkel võib ehetest vabanemisel ja nahakokkupuutel tekitada haavandeid.
  • Metüleendifenüüldiisotsüanaat (MDI), mida kasutatakse pihustatavates värvides ja katusepinnetes, on hingamiselundite sensibilisaator, mis võib sissehingamisel põhjustada allergilist reaktsiooni. (infokaardi link)
  • Nahktoodetes kasutatav kroom võib põhjustada nahaallergiat.
  • Dimetüülfumaraat (DMF) on hallitusvastane kemikaal, mida kasutatakse sageli tarbekaupade, näiteks jalatsite ja diivanite pakendites sisalduvates kotikestes – aine võib sattuda tootele ja sealt kasutaja nahale, põhjustades allergilisi reaktsioone, näiteks sügelust, punetust ja ärritust.

Mitu hingamiselundite sensibilisaatorit on nimetatud väga ohtlikuks aineks. Väga ohtlikuks aineks nimetamine on esimene samm selle suunas, et aine asendatakse vähem ohtliku ainega. Kui aine on kantud REACH-määruse kohasesse autoriseerimisloetellu, tohivad seda Euroopa Liidus kasutada üksnes ettevõtted, kes on taotlenud autoriseerimist ja autoriseeringu ka saanud.

Mida saate teha?

Kui teil tekkis allergiline reaktsioon ja arvate, et selle võis põhjustada kemikaal, pöörduge arsti poole ja proovige leida, mis reaktsiooni põhjustas. Näiteks kui kahtlustate, et olete allergiline pesuaine koostisainele, võtke arsti juurde kaasa koostisainete loeteluga tooteetikett.


Route: .live1