Risk ja kokkupuude kemikaalidega

Kui olete mures, et võite kokku puutuda kantserogeenidega, teadke, et klassifikatsioon ei tähenda tingimata, et ainet sisaldava toote kasutamine oleks ohtlik.

See, kas haigestute vähki või mitte, sõltub alati nii annusest kui ka kokkupuutest – ehk teisisõnu, kui suure ainekogusega kokku puutute, kui sageli ja kuidas.

Kui ainet ei satu keskkonda või kui inimesel puudub sellega kokkupuude, puudub sellel ka risk inimesele. Sigaretipaki käes hoidmine ei tekita vähki, kuid seda võib tekitada pikaaegne rohke suitsetamine.

See, kui tõenäoliselt tekitab teatud kemikaal vähki, sõltub mitmest tegurist, näiteks järgmistest:

• mis tüüpi kemikaaliga kokku puutusite;
• kui suure kogusega kokku puutusite;
• kui sageli, millal ja kuidas kokku puutusite;
• kui kaua kemikaaliga kokku puutusite;
• üldine terviseseisund ja eelsoodumused;
• võimalik kokkupuude teiste ainetega, mis võivad põhjustada vähki.

Mida teeb Euroopa Liit

Kui leidub tõendeid, et teatud aine põhjustab vähki, siis klassifitseeritakse aine vähki tekitavana. Selle tulemusena piiratakse aine kasutamist Euroopa Liidu tasandil.

Euroopa Liit tegutseb pidevalt selle nimel, et tuvastada, mis ained võivad põhjustada vähki ja avaldada muud kahjulikku mõju. Ettevõtted annavad teavet kemikaalide kohta, mida nad kasutavad. Seejärel kontrollib ja prioriseerib ECHA kõige olulisemad ained, näiteks need, mida kasutatakse laialdaselt ning millega võivad kokku puutuda tarbijad, töötajad ja keskkond. Kui soovite lisateavet õigusaktide toimimise kohta, soovitame lugeda veebilehte „Kuidas kemikaale reguleeritakse?“

Näiteid kemikaalidest, mis võivad põhjustada vähki:

• asbest
• benseen 
• 1,4-diklorobenseen
• asovärvid

1,4-diklorobenseeni (DCB) on aastaid kasutatud avalike käimlate, eluruumide ja kontorite õhuvärskendites ja ‑lõhnastites. Praeguseks on teada, et see võib põhjustada maksavähki, ning seepärast on see Euroopa Liidus selle kasutusala jaoks keelatud. See keeld on kasulik peale tarbijate (kes kasutavad õhuvärskendeid kodus) ka neile, kes töötavad kohtades, kus kasutatakse õhuvärskendeid.

Teine näide on asovärvid, mis võivad eraldada aromaatseid amiine, mis põhjustavad vähki. Alates 2003. aastast piiratakse asovärvide kasutamist nahaga kokkupuutuvates tekstiil- ja nahktoodetes.

Kui aine on Euroopa Liidus klassifitseeritud vähki põhjustavaks, kohaldatakse sellele enamasti piirangut, millega keelatakse selle müük tarbijatele. 

Lisateave

• The International Agency for Research on Cancer
• Fact sheet on cancer – Maailma Terviseorganisatsioon