Skip to Content

Mõju veeorganismidele

Piirame heidet, kuid paljud praegused kemikaalid satuvad ikkagi keskkonda ning järvedesse, jõgedesse ja merre. Enamik kemikaale ei ole ohtlikud, kuid inimestele kahjulikud ained võivad muidugi olla kahjulikud ka keskkonnale ning veeökosüsteemide loomadele.

Enamik eurooplasi peab puhast vett, värsket õhku ja saastumata loodust iseenesest mõistetavaks. Tegelikkuses võivad aga kahjulikud kemikaalid sattuda looduskeskkonda, kui neid ei ohjata nõuetekohaselt. Need mürgised ained võivad kahjustada kalu ja metsloomi ning tekitada pikaajalisi ökoloogilisi tagajärgi.

Mida teeb Euroopa Liit?

Lisaks nõudele, et sellised ained tuleb klassifitseerida ohtlikeks ja märgistada, et tarbijad ja kutselised kasutajad saaksid neid kasutada ohutult, võtab Euroopa Liit jõulisemaid meetmeid olukordades, kus riskid on liiga suured.

Üks näide on epoksüpropüülneodekanoaat (EPDA), mida kasutatakse värvides, lakkides, liimides ja ehitusmaterjalides. Ainet kasutavad peamiselt kutselised kasutajad, kuid seda võib leiduda ka tarbijakasutuse pinnetes, näiteks puidulakkides ja värvides.

Praegu on teada, et see on mürgine veeorganismidele, ja oletatakse, et võib põhjustada geenidefekte lastel ja allergilisi nahareaktsioone.

Nendel põhjustel on EPDA klassifitseeritud mutageenseks aineks – see tähendab, et aine võib kahjustada geene. Kui aine on nii ohtlik, peavad seda tootvad, importivad või kasutavad ettevõtted järgima rangeid eeskirju, et kaitsta keskkonda ja töötajaid. Näiteks nõutakse EPDA pakendi rangetes eeskirjades, et sellele tuleb selgesti märkida aine ohtlikud omadused. Mida rohkem on teavet, seda paremini saavad tööandjad ja töötajad end kaitsta ning minimeerida aine käsitsemisel võimalikke keskkonnakahjusid, sealhulgas veeorganismide kahjustamist.

Pinnaveeorganismide kaitse

Teine konkreetne näide on nonüülfenooletoksülaadid (NPE). Neid aineid kasutatakse teatud tekstiiltoodetes ja need on ohtlikud keskkonnale, eelkõige pinnaveeliikidele. Ained satuvad keskkonda tekstiiltoodete pesemisel. NPE-aineid kasutatakse rõivastes ja mitmesugustes rõivatarvikutes, kodutekstiilides, kiududes, lõngades, kangastes ja kudumites.

Kahjuliku keskkonnamõju tõttu kehtib sellele ainerühmale REACH-piirang ning alates 3. veebruarist 2021 ei tohi neid kasutada üle teatud künniskoguse tekstiiltoodetes, mida eeldatavasti pestakse vees.

Keskkonnahoidlikud alternatiivid

REACH-määruse üks põhieesmärke on keskkonna kaitsmine saaste eest. ECHA ja REACH-määruse üks põhiprioriteete on julgustada tööstust kasutama aineid ohjatult ja asendama kahjulikud ained vähem kahjulikega.

Süsivesiniklahustid on ained, mida kasutatakse näiteks sellistes igapäevatoodetes nagu värvid ja rehvid. Paraku võivad need kahjustada ka keskkonda ja inimtervist. Üks ettevõte uuris REACH-määruse uurimis- ja arendustegevuse erandi raames tavapäraste süsivesiniklahustite keskkonnahoidlikke alternatiive.

Tulemusena on välja töötatud uued ained, mis on vees vähem püsivad ning tõenäoliselt ka biolagunduvad. Neid uusi keskkonnahoidlikumaid alternatiive turustatakse ettevõtetele, kes soovivad vähendada tegevuse mõju loodusele.

Euroopas on olemas ka veepoliitika raamdirektiiv, mis hõlmab kõiki keskkonnaõigusakte ning aitab tagada veekogude puhtuse eesmärki. Õigusaktide lisateabe link on allpool.


Route: .live1