Esmaabi kemikaalidega kokkupuute korral - Chemicals In Our Life

Esmaabi kemikaalidega kokkupuute korral

Mürgid on ained, mis on ohtlikud allaneelamisel, sissehingamisel või sattumisel nahale või silma. Kokkupuude võib toimuda isegi siis, kui olete väga ettevaatlik ja hoiate kemikaale kättesaamatus kohas. Mürgistuse korral saab teid aidata riiklik mürgistusteabekeskus.

Euroopa Liidu igas liikmesriigis on olemas mürgistusteabekeskused, mis saavad teavet ohtlikes segudes (nt värvides, pesuainetes ja liimides) sisalduvate kemikaalide kohta importijatelt või allkasutajatelt (kes viivad neid Euroopa Liidu turule).

Selle teabega saavad mürgistusteabekeskused aidata tarbijaid, arste ja kutselisi kasutajaid, andes kemikaalimürgistuse korral meditsiininõu.

Igal aastal on ligikaudu pool Euroopa mürgistusteabekeskusesse saabunud telefonikõnedest seotud lastega, kes on kemikaalidega juhuslikult kokku puutunud. Seetõttu ärge jätke kemikaale sisaldavaid tooteid kohtadesse, kus need võivad sattuda laste kätte.

Kuidas vältida mürgistusi kodus?

Mida teha Mida mitte teha
Alati lugege ohutusmärgiseid ja järgige ohutusjuhiseid. MITTE KUNAGI EI TOHI segada kokku eri puhastusaineid, sest see võib tekitada mürgiseid aure.
Hoidke kõiki tooteid ja ravimeid originaalpakendites ja lastele kättesaamatus kohas. MITTE KUNAGI EI TOHI hoida kodukeemiatooteid ega ravimeid mujal kui originaalpakendis.
Pidage meeles, et ka vitamiinid, rauatabletid ja taimsed tooted on ravimid ning võivad olla väikelastele ohtlikud. MITTE KUNAGI EI TOHI eemaldada kodukeemiatoodete ega ravimite pakendite etikette.
Kui peate toote kasutamise hetkeks katkestama, pange kõigepealt mahutile kork või kaas peale tagasi ning asetage mahuti ohutusse kohta. MITTE KUNAGI EI TOHI võtta ravimeid laste nähes, sest nad võivad soovida teid jäljendada, arvates, et sööte komme.

Ohutus tööl

Ohtlikke kemikaale leidub peaaegu kõigis töökohtades. Euroopas puutuvad miljonid töötajad kokku ohtlike keemiliste ja bioloogiliste mõjuritega.

Mõni väga ohtlik kemikaal – näiteks asbest, mis põhjustab kopsuvähki ja muid surmavaid hingamisteede haigusi – on praeguseks keelatud või reguleeritakse selle kasutamist rangelt. Kui töökohal kasutatakse muid ohtlikke kemikaale, juhitakse töökoha riske tööohutuse ja töötervishoiu õigusaktide alusel.

Nende järgi peavad tööandjad tuvastama ja hindama kõiki töökoha riske, sealhulgas ohtlike kemikaalidega kokkupuute riski. Samuti peavad tööandjad tuvastama riskijuhtimismeetmeid ja võtma need kasutusele. Ohtlike kemikaalide riskide kohta saavad tööandjad teavet ohutuskaartidelt.

Ohutuskaardid on dokumendid, kus selgitatakse toote ohte ja ettevaatusmeetmed, millega saavad töötajad kasutada toodet ohutult. Ohtlike kemikaalide tootjad ja tarnijad peavad esitama ohutuskaardid tööstus- ja kutselistele klientidele.

Ohutuskaartidel on ohuteave põhjalikum kui toote märgistusel. Nende abil saab tuvastada kasutatava kemikaali ohud ja kaitsta end nende eest. Samuti sisaldavad ohutuskaardid toote ohutu käitlemise ja õnnetuse korral käitumise juhiseid.

Ohutuskaardi 4. jagu käsitleb esmaabimeetmeid. Selles selgitatakse, mida teha, kui töötaja hingab kemikaali sisse, neelab või kemikaal satub nahale või silma. Samuti on selles teave võimalike sümptomite ning ägeda või hilisema toime ja ravi kohta.

Lisateave