Kemikaalid toiduainetes

Kogu toit koosneb keemilistest ainetest. Paljud neist esinevad looduslikult, kuid mõni mitte. Lugege lisaainete ja lisateabe saamise võimaluste kohta.

Toidus sisalduvad toitained, näiteks süsivesikud, valgud, rasvad ja kiudained – kõik need koosnevad keemilistest ühenditest. „Kemikaalivaba“ toitu ei ole olemas. Näiteks maasikas sisaldab paljusid kemikaale:

(Allikas: James Kennedy)

Mõni kemikaal võib siiski tekitada terviseprobleeme. See sõltub nende toksilisusest ja kontsentratsioonist organismis. Teadlased annavad soovitusi kemikaalide ohutu sisalduse kohta toiduainetes, mille alusel reguleerivad otsustajad õiguslikult kemikaalide kasutamist toiduainetes.

Euroopas tegeleb toiduohutuse, sealhulgas kemikaalidega toiduainetes Euroopa Toiduohutusamet.

Aga lisaained?

Lisaaineid kasutatakse mitmel eesmärgil. Need võivad näiteks toitu värvida, magustada või paremini säilitada. Euroopa Liidus tähistatakse lisaaineid E-numbriga ja need loetletakse toote koostisainete seas. Tootemärgistusel peab olema lisaaine funktsioon (nt värvaine, säilitusaine) ja aine nimetus (nt E 415 ehk ksantaankummi).

Euroopa Komisjon haldab Euroopa Liidus heakskiidetud lisaainete andmebaasi.

Toiduga kokkupuutuvad materjalid

Toiduga kokkupuutuvad materjalid on näiteks pakendid ja mahutid, kööginõud, lauanõud ja söögiriistad. Need võivad olla valmistatud eri materjalidest, näiteks plastist, kummist, paberist või metallist.

Et kemikaalid võivad liikuda materjalidest toiduainetesse, tuleb hinnata toiduga kokkupuutuvate materjalide ohutust. Materjale peab tootma, et kemikaalide võimalik liikumine ei vähendaks ohutust.