Skip to Content

Kemikaalid ja kliimamuutused

Kogu maailmas tarbib inimkond praegu rohkem energiat kui kunagi varem, millel on raske mõju planeedi kliimale. Kuigi teatud kemikaalide sattumine keskkonda võib kiirendada kliima muutumist, on kemikaalid samas ka osa lahendusest.

Inimkonna energiavajadus on praegu suurem kui kunagi ajaloo jooksul. Tarbime kogu maailmas rohkem energiat kui kunagi varem ja nõudlus kasvab kiiresti. Kõige olulisemad mõjutegurid on näiteks tärkavate turumajanduste laienemine, rahvaarvu kasv ja energiat tarbivate seadmete üha suurem kasutamine.

Kasvuhooneefekt

Päikesevalgus koosneb nähtavast valgusest ning ultraviolett-, infrapuna- ja muudest inimsilmale nähtamatutest kiirgusliikidest.

Ligikaudu kolmandik Maa atmosfääri jõudvast kiirgusest peegeldub näiteks pilvedelt, jäält, lumelt ja liivalt kosmosesse tagasi. Ülejäänud kaks kolmandikku neeldub Maa pinnal ja atmosfääris. Soojenenud maapinnast, merest ja atmosfäärist eraldub energia infrapunase soojuskiirgusena, mis läbib atmosfääri.

See infrapunakiirgus neeldub soojust neelavates gaasides, näiteks süsinikdioksiidis (CO2), mis takistab soojusenergia hajumist kosmosesse ja tekitab kasvuhooneefekti.

CO2 ja teiste kasvuhoonegaaside sisalduse suurenemine atmosfääris on peamine praeguste kliimamuutuste põhjus.

Inimtekkelised kasvuhoonegaasid

CO2 osatähtsus inimtekkelises globaalses soojenemises on hinnanguliselt 64%. Teisi kasvuhoonegaase vabaneb palju vähem, kuid need aitavad siiski oluliselt kaasa üldisele soojenemisele, sest võrreldes CO2-ga neeldub neis soojust rohkem. Need gaasid on näiteks metaan (CH4), mis tekitab inimtekkelisest globaalsest soojenemisest 17%, ja dilämmastikoksiid (N2O), mis tekitab 6%.

Peamised inimtekkelised kasvuhoonegaasid ja nende allikad on järgmised:

  • CO2, mis tekib fossiilkütuste (kivisüsi, nafta, maagaas) põlemisel – fossiilkütuseid kasutatakse elektrienergia tootmisel, transpordis, tööstuses ja elamutes – ning maakasutuse muutuste, näiteks metsade vähenemise tõttu;
  • CH4, mis tekib põllumajanduses ja prügilates;
  • fluoritud kasvuhoonegaasid – näiteks fluorosüsivesinikud (HFC), perfluorosüsivesinikud (PFC), väävelheksafluoriid (SF6) ja lämmastiktrifluoriid (NF3) – neid kasutatakse tööstuses.

Kuidas leevendab kliimamuutusi Euroopa Liit?

Euroopa Liit võtab meetmeid mitmel tasandil. Üks näide on fluoritud gaasid, mille mõju on väiksem kui CO2 oma, kuid mis on kliimamuutuste leevendamisel siiski oluline probleem. Neid gaase kasutatakse mitmesugustes toodetes, näiteks külmutus- ja kliimaseadmetes ning soojuspumpades. Muud näited on perfluorosüsivesinikud (PFC), mida kasutatakse kosmeetika- ja farmaatsiatööstuses, ning SF6, mida kasutatakse isoleeriva gaasina.

Kuigi fluoritud gaase satub atmosfääri vähem kui muid kasvuhoonegaase, on nende toime väga tugev – nende soojendav toime on CO2 toimest 23 000 korda suurem.

Seetõttu on Euroopa Liit otsustanud nende kasutamist piirata. Fluoritud gaase käsitlevate Euroopa Liidu õigusaktide eesmärk on vähendada liidu heidet võrreldes 2014. aasta tasemega kahe kolmandiku võrra. See algatus on osa Euroopa Liidu üldeesmärgist vähendada kasvuhoonegaaside heidet võrreldes 1990. aasta tasemega 2050. aastaks 80–95% võrra.

Kemikaalid on kõikjal – need on ka osa lahendusest

Peale selle, et kemikaalid on osa probleemist, on need ka osa lahendusest. Säästvad energiaallikad, näiteks päikeseenergia, sõltuvad kemikaaliuuendustest, näiteks nanomaterjalide kasutamisest.

Üks taastuvenergia põhiprobleeme on, kuidas suurendada selle kasutatavust energia salvestamise abil. Näiteks päikesepaneelide kasutamiseks on parimad tingimused kõrbes, kuid seal elab vähe inimesi. Tuulikud toodavad energiat ka öösel, mil energiatarve on väike. See tähendab, et paremad energia salvestamise ja edastamise tehnoloogiad on üks olulisimaid uuringuvaldkondi, mis ootab uuendusi.

Lisateave


Route: .live2