Juuksevärvid
Üle 60% Euroopa naistest ja kuni 10% meestest värvib juukseid. Euroopa Liit on kõige ohutum juuksevärvide turg maailmas. Samas sisaldavad need tooted paljusid kemikaale ja võivad põhjustada allergilist reaktsiooni.
Kõik Euroopa Liidus turustatavad juuksevärvid peavad vastama kosmeetikatoodete määrusele, milles on loetletud nende koostises lubatud ja keelatud värvained. Üle 100 värvaine on tunnistatud ohutuks ja neid tohib kasutada. Keelatud on üle 180 koostisaine.
Seaduse kohaselt peavad kosmeetikatootjad tagama, et enne müümist on teaduslikult hinnatud toodete ohutust. Tootjad peavad esitama hindamiseks vajaliku teabe Euroopa ametiasutustele kosmeetikatoodetest teatamise portaali kaudu tõendamaks, et tootes kasutatud aine ei tekita terviseriske. Komisjoni teaduskomiteed hindavad riski.
Juuksevärvide erinevused
Ajutiste ja poolpüsivärvidega muudetakse juuksevärvi ajutiselt. Need katavad juuksekarva ja pestakse šampooniga välja.
Püsivärvid taluvad šampooni paremini ja värv kasvab välja aja jooksul. Värvid ei kata juuksekarva, vaid juuksevärv tekib keemilise reaktsiooni tulemusena, sageli vesinikperoksiidi toimel. Püsivärvid moodustavad 70–80% Euroopas müüdavatest värvitoodetest.
Teine erinevus oleneb saadavast värvusest: tumedate toonide juuksevärvid sisaldavad rohkem kemikaale kui heledate toonide värvid. Seega puutub kasutaja tõenäoliselt kokku suurema koguse kemikaalidega.
Allergiarisk on väiksem, kui värvida mitte kogu pead, vaid ainult osa juukseid, näiteks salkudena. Sellisel juhul satub nahale vähem juuksevärvi.
Seos vähiga?
Juuksevärvide ja vähktõve seoste uuringud jätkuvad, kuid on andnud vastuolulisi tulemusi. Mõnes epidemioloogilises uuringus on väidetud, et naiste- ja meestejuuksuritel, kes puutuvad kõige rohkem kokku juuksevärvidega, esineb sagedamini põievähki. Samas on saadud muudes, eelkõige Euroopa uuringutes, teistsuguseid tulemusi. Näiteks tõendas hiljutine kõigi seni avaldatud uuringute analüüs, et endal kasutatavad juuksevärvid ei suurenda põievähki riski.
Enne 1980. aastaid sisaldasid tooted kemikaale, mille kohta on leitud, et need põhjustavad loomadel vähki. Hiljem on tootjad asendanud need ohutumate ainetega.
Lisateave
- EU cosmetics regulation – Euroopa Komisjon
- Fact Sheet on hair dyes – Euroopa Komisjon
- List of substances allowed and banned in hair dyes – Euroopa Komisjon
- Colour well – colour wise – Cosmetics Europe
Lugege lisaks
-
TervisKemikaalid, mis põhjustavad allergiat
Tänapäeval esineb allergiat sagedamini kui kunagi varem. Allergiat põhjustab mõni sünteetiline kemikaal, kuid on ka looduslikke allergeene, näiteks õietolm, teatud taimed ja toiduained.
-
generalKemikaalid kosmeetikatoodetes
Eurooplased kasutavad keskmiselt seitset kosmeetikatoodet päevas. Need on hügieenitooted (nt seep, šampoon, deodorant ja hambapasta) ja ilutooted (nt parfüümid ja meigitooted). Kosmeetikatooted sisaldavad paljusid kemikaale – koostisained on loetletud nende märgistusel.