Kuidas kemikaale reguleeritakse? - Chemicals In Our Life

Kuidas kemikaale reguleeritakse?

Ilma kemikaalideta ei oleks elu – meie kõik, kogu meie ümbrus ja kõik ostetavad tooted koosnevad kemikaalidest. Euroopa Liidus inimtervise kaitseks kehtestatud kemikaaliõigusaktid on ühed maailma rangeimad. Ohutuse suurendamisel on roll nii ettevõtetel kui ka ametiasutustel.

Euroopa Liidu kemikaaliõigusaktide eesmärk on kaitsta inimesi ja keskkonda ohtlike kemikaalide eest. Ühtlasi soovitakse nendega suurendada Euroopa tööstuse konkurentsivõimet ja innovatsiooni ning edendada loomkatsete alternatiive kemikaaliuuringutes.

Neli peamist Euroopa Liidu kemikaaliõigusakti on järgmised.

REACH-määrus – kemikaalide registreerimine, hindamine, autoriseerimine ja piiramine

REACH-määruse kohaselt peavad ettevõtted esitama toodetavate või imporditavate kemikaalide teavet. Kui kemikaali ei saa kasutada ohutult, võivad ametiasutused kehtestada riskijuhtimismeetmeid.

Klassifitseerimise, märgistamise ja pakendamise määrus (CLP-määrus)

CLP-määrusega tagatakse, et töötajad ja tarbijad saavad kemikaaliohtude kohta selge teabe. Selleks on märgistusel standardlaused ja piktogrammid.

Biotsiidimäärus

Biotsiidid, näiteks desinfektsioonivahendid ja putukatõrjevahendid kaitsevad inimesi või materjale kahjulike mikroorganismide eest. Biotsiidimäärusega tagatakse piisava teabe kogumine, et tarbijad saaksid kasutada biotsiide ohutult.

Teabel põhineva nõusoleku määrus (PIC-määrus)

PIC-määruses sätestatakse ohtlike kemikaalide ekspordi ja impordi suunised.

Kemikaalide kasutamist reguleerivad ka paljud muud õigusaktid. Teatud kemikaalirühmade, näiteks pestitsiidide, ravimite või kosmeetikatoodete suhtes kohaldatakse eraldi õigusakte.

Ettevõtete kohustus tõendada kemikaalide ohutut kasutamist

Euroopa Liidus peavad kemikaale tootvad või importivad ettevõtted tõendama, et nende kemikaale on kasutada ohutu. Et kemikaali Euroopa Liidus turustada, peab selle ECHAs registreerima.

Ettevõtted peavad esitama kemikaalide ohtlike omaduste ja ohutu kasutamise teabe. Samuti peavad nad teatama tarneahelas klientidele, kuidas ohjata kemikaalide riske. Kui kemikaali ei ole võimalik ohutult kasutada, võivad ametiasutused kemikaali kasutamist piirata või kehtestada sellele eelneva autoriseerimise kohustuse. See ajendab ettevõtteid asendama kõige ohtlikumad kemikaalid ohutumate alternatiividega.

Ettevõtted peavad tuvastama kemikaalide võimalikud ohtlikud omadused, mis võivad kahjustada inimtervist või keskkonda. Kemikaalid tuleb asjakohaselt klassifitseerida, näiteks vähki tekitava või veeorganismidele toksilise ainena. Samuti tuleb kemikaalid nõuetekohaselt märgistada vajalike piktogrammide ja selgitustega, kuidas toodet ohutult kasutada.

Nii saavad töötajad ja tarbijad mõista kemikaalide toimet ning oskavad neid teadlikult valida ja ohutult kasutada.

Mida teeb ECHA?

ECHA haldab ettevõtete esitatud kemikaaliteavet. Samuti avaldab ECHA registreeritud kemikaalide teabe ning nende klassifikatsiooni ja märgistuse. Need andmed avaldatakse ECHA veebilehel ainulaadse andmebaasina, kus on tuhandete Euroopas iga päev kasutatavate kemikaalide teave. Veebilehel on ka biotsiidide teave.

Kemikaaliteavet kontrollitakse ja selle põhjal tuvastab ECHA näiteks sellised kemikaalid, mida kasutatakse laialdaselt ja mis võivad tekitada tarbijate ja töötajate kokkupuudet ainega. ECHA hindab ettevõtetelt saadud kemikaaliohutuse teavet ja küsib lisateavet, kui oluline teave puudub. Selle teabe alusel arutavad ECHA, liikmesriigid ja komisjon ühiselt, kuidas hallata ohtlike kemikaalide riske, näiteks võidakse nende kasutamist mõnel või kõigil kasutusaladel piirata. Tänu saadavale teabele ja teabe levitamisele asendatakse kõige ohtlikumad kemikaalid järk-järgult ohutumate alternatiividega.

Kemikaaliriskide juhtimine

Piirangutega kaitstakse inimtervist ja keskkonda kemikaaliriskide eest Euroopa Liidus. Piirata võidakse aine tootmist, importimist, turule laskmist või teatud kasutusalasid. Samuti võidakse piirangutega keelata kõik aine kasutusalad või osa neist.

Infograafik

Infograafik

Infograafik

Autoriseerimine

Kui selgub, et aine on eriti ohtlik inimtervisele või keskkonnale, kantakse see väga ohtlike kandidaatainete loetellu. Selle loetelu avaldab ECHA ja seda ajakohastatakse korrapäraselt. Kui aine on kandidaatainete loetelus, on ainet tootvatel, importivatel või kasutavatel ettevõtetel teatud õiguslikud kohustused. Tarbijatel on õigus küsida, kas nende ostetavates toodetes ületab kandidaatainete loetelu väga ohtliku aine sisaldus teatud piirnormi.

Kui väga ohtlik aine on autoriseerimisloetelus, ei tohi seda pärast teatud kuupäeva kasutada ega Euroopa Liidu turule lasta ilma autoriseerimist taotlemata ja autoriseeringut saamata. Autoriseerimise taotlemisel peavad ettevõtted põhjalikult analüüsima aine kasutusalade alternatiive. Nad peavad tõendama, et aine kasutamisel on riskid väikesed. Mõnikord peavad nad ka tõendama, et kasulikkus ühiskonnale on riskidest suurem ja et puuduvad sobivad alternatiivid.

Ühtlustatud klassifikatsioon ja märgistus

Kemikaale tootvad, importivad või kasutavad ettevõtted peavad oma kemikaalid tuvastatud ohtude järgi klassifitseerima. Ohtlikud ained ja segud tuleb nõuetekohaselt märgistada ja pakendada. Eriti ohtlike kemikaalide, näiteks vähki tekitavate ainete korral peab klassifikatsioon ja märgistus olema kogu Euroopa Liidus ühtlustatud. Sellega tagatakse asjakohane ja piisav riskijuhtimine kõigis liikmesriikides.

Kes kontrollib ettevõtteid?

Ettevõtteid ja õigusaktide järgimist ettevõtetes kontrollivad riiklikud järelevalveasutused. Kui ettevõte ei täida kohustusi, võidakse talle määrata trahv.

Kemikaalid – mõisted

Siin lehtedel kasutatakse nimetusi „kemikaalid“ ja „tooted“ (keemiatoodete tähenduses). Õigusaktides kasutatakse täpsemaid termineid: ained, segud ja tooted (toodetud eseme tähenduses).

  • Aine on looduslik või tootmismenetluse teel saadud keemiline element või selle ühendid. Näited: hõbe, naatriumkloriid.
  • Segu on kahest või enamast ainest koosnev segu või lahus. Näide: värv, pesupulber.
  • Toode on ese, millele antakse tootmise käigus teatud kuju, pinnaviimistlus või kujundus, mis määrab tema funktsiooni suuremal määral kui tema keemiline koostis. Näide: T-särk, haamer.

Üksikasjalik teave on ECHA mitmekeelses terminibaasis ECHA-Term, kus on paljude kemikaalimõistete määratlused.