Skip to Content

Probleemid mikroplastiga

Plastid on olulised materjalid. Nad muudavad meie elu lihtsamaks ning on sageli kergemad ja odavamad kui alternatiivsed materjalid. Ent kui neid ei kõrvaldata või ei võeta ringlusse nõuetekohaselt, võivad nad püsida keskkonnas pikka aega ja laguneda muret tekitavateks väikesteks osakesteks, mikroplastiks.

Mikroplasti on võimalik toota ja lisada toodetesse ka tahtlikult. Peale selle sisaldab mõni plast ohtlikke kemikaale, mis võivad kahjustada loodust või inimeste tervist.

Mikroplast koosneb väga väikestest plasti osakestest (mis on tavaliselt väiksemad ja sageli palju väiksemad kui 5 mm, sh nanoplast). Need osakesed võivad tahtmatult tekkida suuremate plastitükkide, sealhulgas sünteetiliste tekstiilide kasutamisel ja kulumisel. Neid võidakse ka tahtlikult toota ja lisada toodetesse konkreetsetel eesmärkidel, näiteks koorivate kuulikestena näo- või kehakoorijatesse või sära andjatena jumestusvahenditesse. Pärast keskkonda sattumist võivad nad koguneda loomadesse, sealhulgas kaladesse ja karpidesse, ning tarbijad võivad nad toiduna ära süüa.

Tundes muret keskkonna ja inimeste tervise pärast, on mitu ELi liikmesriiki jõustanud või kavandanud riiklikud keelud, millega keelatakse ära mikroplasti tahtlik kasutamine teatud tarbekaupades, eelkõige mikrokuulide kasutamine kooriva ja puhastava vahendina kosmeetikatoodetes.

Kust leiab mikroplasti?

Tahtlikult lisatud mikroplasti osakesi leiab kõikvõimalikest ELi turule lastud toodetest, näiteks teatud kosmeetikatoodetest, isikuhooldusvahenditest, detergentidest, puhastustoodetest, värvidest, nafta- ja gaasitööstuses kasutatavatest toodetest ning abrasiivjoaga töötlemise vahenditest. Lisaks on mõne toote puhul (nt põllumajanduses kasutatavad toiteelemente sisaldavad mikrograanulid) mikroplasti osakeste keskkonda paiskamine tahtlik, sest see on osa toote funktsioonist.

Tarbekaupades tuntakse mikroplasti osakesi kõige paremini abrasiivainetena (nt kosmeetikatoodetes kasutatavad koorivad ja lihvivad mikrokuulid), kuid neil võib olla ka teistsugune funktsioon, näiteks toote viskoossuse (tiheduse), välimuse ja stabiilsuse kontrolli all hoidmine.

Mida teeb Euroopa Liit?

Euroopa Komisjon on palunud Euroopa Kemikaaliametil hinnata teaduslikke tõendeid, et reguleerida ELis mikroplasti tahtlikku lisamist toodetesse, ja vajaduse korral esitada 2019. aasta jaanuariks ettepanekud piirangute kehtestamiseks. Ühe teise Euroopa Komisjoni projekti raames uuritakse muid võimalusi, kuidas vähendada mikroplasti sattumist veekeskkonda. Klõpsake allpool esitatud linkidel ja hankige lisateavet.

Lisateave


Route: .live2