Mikroplasti probleem
Plastid on olulised materjalid. Nad lihtsustavad meie elu ning on sageli kergemad ja odavamad kui alternatiivsed materjalid. Samas kui neid ei kõrvaldata nõuetekohaselt või ei võeta ringlusse, võivad need keskkonnas kaua püsida ja laguneda probleemseteks väikesteks osakesteks, mikroplastiks.
Mikroplasti saab toota ja lisada toodetesse ka sihilikult. Peale selle sisaldab mõni plast ohtlikke kemikaale, mis võivad kahjustada loodust või inimtervist.
Mikroplast tähendab väga väikesi plastiosakesi, tavaliselt alla 5 mm (sageli on need palju väiksemad, sh nanoplast). Mikroplasti võib tahtmatult tekkida suuremate plastesemete (sh sünteetiliste tekstiilide) kasutamisel ja kulumisel. Neid võidakse ka sihilikult toota ja lisada toodetesse sihilikult, näiteks koorivate kuulikestena näo- või kehakoorimisvahenditesse või sädelusainena jumestusvahenditesse. Pärast keskkonda sattumist võivad need akumuleeruda loomades (sh kalades ja karploomades) ning seega võivad tarbijad manustada neid toiduga.
Keskkonna- ja inimterviseprobleemide tõttu on mitu ELi liikmesriiki kehtestanud või kavatsevad kehtestada riiklikud keelud mikroplasti sihilikule kasutamisele teatud tarbekaupades, eelkõige mikrokuulide kasutamine koorimis- ja puhastusvahendina mahapestavates kosmeetikatoodetes.
Kus leidub mikroplasti?
Sihilikult lisatud mikroplastiosakesi kasutatakse mitmesugustes ELi turule viidavates toodetes, näiteks teatud kosmeetikatoodetes, pesuvahendites, puhastustoodetes ja värvides. Mikroplasti kasutatakse ka teatud liiki väetistes ja taimekaitsevahendites (pestitsiidides). Neid kasutatakse ka tehiskattega spordiväljakutel täitematerjalina.
Tarbekaupades on mikroplastiosakesed sageli abrasiivainetena (nt koorivad ja poleerivad mikrokuulid kosmeetikavahendites), kuid neil võib olla ka muu funktsioon, näiteks toote viskoossuse (püdeluse), välimuse ja stabiilsuse reguleerimine.
Euroopa Liidu tegevus
Jaanuaris 2019 tegi ECHA ELi/EMP turule viidavates toodetes mikroplasti sihiliku kasutamise ulatusliku piirangu ettepaneku, et vältida või vähendada selle sattumist keskkonda. Ettepanekuga loodetakse takistada 500 000 tonni mikroplasti sattumist keskkonda 20 aasta jooksul pärast ettepaneku rakendamist.
ECHA teaduskomiteed toetavad ettepanekut. Euroopa Komisjon ja ELi liikmesriigid teevad lõpliku otsuse, võttes arvesse ECHA arvamust. Lisateave on allolevatel linkidel.
Video
Lisateave
- Plastijäätmed: Euroopa strateegia, mille eesmärk on kaitsta planeeti ja kodanikke ning laiendada ettevõtjate võimalusi – Euroopa Komisjoni pressiteade (16 jaanuar 2018)
- Euroopa Komisjoni plastistrateegia
- Toodetesse sihilikult lisatud mikroplastid – Euroopa Komisjoni tellimusel 2017. aasta oktoobris ettevõtja Amec Foster Wheeler Environment & Infrastructure UK Limited tehtud uuringu lõpparuanne
- Euroopa Komisjoni projekt — „Võimaluste uurimine, kuidas vähendada toodetest eralduvate (v.a sihilikult lisatud) mikroplasti osakeste sattumist veekeskkonda“
- Mikroplastide ja nanoplastide esinemine toidus, eelkõige mereandides – Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) toiduahelas olevate saasteainete teaduskomisjoni (CONTAM) teaduslik arvamus
- Euroopa Parlament – plastistrateegia ringmajanduses / 2017 (vt õigusloome ajakava)
Lugege lisaks
-
Kemikaalid plasttoodetes
Plast lihtsustab tänapäevast elu mitmeti, kuid mõni plasttoode sisaldab tervisekahjulikke kemikaale – näiteks bisfenool A-d või teatud ftalaate.
consumer_read-more -
Mõju veeorganismidele
Piirame heidet, kuid paljud praegused kemikaalid satuvad ikkagi keskkonda ning järvedesse, jõgedesse ja merre. Enamik kemikaale ei ole ohtlikud, kuid inimestele kahjulikud ained võivad muidugi olla kahjulikud ka keskkonnale ning veeökosüsteemide loomadele.
consumer_read-more