Kes vastutab? - Chemicals In Our Life

Kes vastutab?

Tööandjatel, tarnijatel, ametiasutustel ja liikmesriikidel on kõigil oma roll selles, et töökohal puuduksid kahjulike kemikaalide ohud. Kui teate, mida see vastutus tähendab ja kust saada lisateavet, aitab see teil paremini mõista enda kui töötaja õigusi.

Kemikaalide ohutu kasutamine on töökohal väga oluline – kokkupuude ohtlike kemikaalidega põhjustab igal aastal kuni 30% kutsehaigusteks tunnistatud haigustest ning kümneid tuhandeid välditavaid surmajuhtumeid kogu Euroopas.

Seaduse alusel on Euroopa Liidu igas liikmesriigis õigus saada vastuseid järgmistele tähtsatele küsimustele.

  • Mis on minu käideldavate kemikaalide ja toodete ohud?
  • Kuidas saan neid ohutult kasutada?

Need õigusnõuded kehtivad võrdselt kõigile ettevõtetele, kes toodavad, impordivad või kasutavad kemikaale.

Vastavalt Euroopa õigusaktidele peavad tööandjad võtma erimeetmeid, et ohjata ohtlike ainete riske töötajatele.

  • Võimaluse korral loobuge ohtliku aine kasutamisest, muutes protsessi või toodet, kus ainet kasutatakse.
  • Kui ainest loobumine ei ole võimalik, asendage ohtlik aine ohutu või vähem ohtliku ainega.
  • Kui ohtu ei ole võimalik kõrvaldada, võtke kõigi kaitsmiseks ohjemeetmeid. Seaduse kohaselt peate kasutama isikukaitsevahendeid ainult viimase abinõuna, kui kokkupuude on vältimatu.
  • Paljudele ohtlikele ainetele on määratud kohustuslikud töökeskkonna piirnormid (OEL).

Tööandjad vastutavad töökoha ohutusteabe edastamise eest töötajatele. Esitatud teave peab olema usaldusväärne, põhjalik ja kergesti kättesaadav. Töötajad peavad suutma leida teavet mitmesuguste teemade ja küsimuste, sealhulgas järgmise kohta:

  • tööandja riskihindamise tulemused;
  • ohud, millega nad kokku puutuvad, ja ohtude võimalik mõju;
  • mida nad peavad tegema enda ja teiste ohutuse tagamiseks;
  • kuidas kontrollida ja märgata vigu;
  • kellele probleemidest teatada;
  • kõigi kokkupuute- või tervisekontrollide tulemused;
  • ennetusmeetmed hooldustöödel;
  • esmaabi- ja hädaolukorra meetmed.

Teie ohutus töökohal algab teist endast. Rääkige tööandjaga või tööohutuse ja töötervishoiu esindajaga. Kasutage teabeallikana meie veebilehte.

Tarnijad

Tarnijad peavad koos ohtliku ainega esitama ohutuskaardi ning lisama toodetele märgistuse, millel on asjakohane ohutusteave. Tööandja peab selle teabe alusel kehtestama riskijuhtimismeetmeid, et tagada kemikaalide ohutu kasutamine töökohal.

Euroopa Liidu ametiasutused

Euroopa Liidu kemikaaliõigusaktid, näiteks kemikaalide registreerimise, hindamise, autoriseerimise ja piiramise määrus (REACH-määrus), klassifitseerimise, märgistamise ja pakendamise määrus (CLP-määrus) ning biotsiidimäärus (BPR-määrus) sätestavad kõik mehhanisme, millega kaitsta töötajaid kokkupuute eest ohtlike kemikaalidega.

REACH-määruse kohaselt peavad tootjad ja importijad koguma ja levitama kemikaalide omaduste teavet, et kasutajad saaksid neid käidelda ohutult. Ka tööstus peab järgima väga ohtlike ainete korral nõutavaid kaitsemeetmeid.

Euroopa tööohutuse ja töötervishoiu raamdirektiiv võeti vastu 1989. aastal ning sellega on tagatud minimaalsed ohutus- ja tervishoiunõuded kogu Euroopas.

Klassifitseerimise ja märgistamise määruse kohaselt tuleb Euroopa Liidus töötajaid ja tarbijaid ohtudest selgelt teavitada. Tööstus peab tuvastama kemikaalide (ainete või segude) omadused, mis võivad ohustada inimesi või keskkonda. Need ained tuleb klassifitseerida vastavalt tuvastatud ohtudele.

Ohtlikud kemikaalid tuleb märgistada nõuetekohaselt, et kasutajatele (töötajatele või tarbijatele) oleks nende toime selgesti arusaadav ning nad oskaksid teadlikult otsustada, mis tooteid nad ostavad ja kasutavad.

Vastavalt biotsiidimäärusele peavad biotsiidsete toimeainete tarnijad esitama aine kohta teavet. Kõik biotsiidid peavad saama enne turuleviimist ECHA-lt või liikmesriigi asutuselt loa. Biotsiidi toimeained peavad olema eelneva heakskiiduga.

Lisaks reguleerib töökoha ohutust mitu muud õigusakti.

Liikmesriigid

Liikmesriikide pädevatel asutustel on kemikaalide ohutu kasutamise tagamisel keskne roll.

Nad teevad ECHA ja Euroopa Komisjoniga tihedat koostööd. Riikide ametiasutused hindavad registreeritud aineid ja on tihedalt seotud ECHA hindamisotsustega. Liikmesriigid võivad teha kemikaalide piiramise ettepanekuid, kui nende riske tuleb leevendada Euroopa Liidu tasandil. Samuti võivad nad teha ettepanekuid, mis ained tuleb nimetada väga ohtlikuks aineks. Lisaks vaatavad liikmesriigid läbi biotsiiditaotlusi.

Riiklikud järelevalveasutused vastutavad selle eest, et ettevõtted järgiksid kemikaaliõigusakte.

Lisateave