Kemikaalid ringmajanduses

Kõik materjalid meie ümber – näiteks mööbel, arvutikuvarid ja rõivad – on segu eri kemikaalidest. Ringmajandus arvestab materjalitsükleid – kuidas kasutame, taaskasutame ja hävitame materjale, et minimeerida jäätmeid, ja kuidas selles protsessis kasutada ressursse võimalikult tõhusalt. Tuleb vältida riske inimestele ja keskkonnariske, seepärast tuleb toodetes vähendada ohtlikke kemikaale kogu nende olelustsükli ajal.

Mida kestlikumaks muutub meie ühiskond ja mida rohkem läheneme ringmajandusele, seda pikemaks muutub kemikaalide kasutusaeg, mis muudab keerulisemaks probleemsete kemikaalide kõrvaldamise. Euroopa Liidu kemikaaliõigusaktid aitavad tagada ohutut materjalitsüklit ja muuta ringmajandus toimivaks.

Ohutute alternatiivide uuenduslikud lahendused

Euroopa kemikaaliõigusaktidega kehtestatakse kohustused, kuid tagatakse ka stiimulid tööstusele, et see asendaks ohtlikud kemikaalid vähem ohtlikega. Ilma ohtlike kemikaalideta puhtamate materjalide tootmine lihtsustab ringlussevõttu, kaitseb keskkonda ja on keskse tähtsusega ringmajanduse toimivuse tagamisel. Novaatorlikud ja ohutumatesse alternatiividesse investeerivad ettevõtted toetavad Euroopa tööstuse konkurentsivõimet maailmaturul.

Jäätmekäitlus

Kemikaalide käitlemine peab olema vastavuses jäätmekäitlusega. Teave, kus lõpeb ohtlike kemikaalide tsükkel, on keskse tähtsusega ringluse jaoks. Euroopa Liit koostab uut tarneahela ohtlike kemikaalide andmebaasi jäätmekäitlejatele ja tarbijatele, et motiveerida kahjutute ainete kasutamist ning aidata tarbijatel teha ohutumaid valikuid.