Why we care about ‘forever chemicals’ and why you should too - Chemicals In Our Life

Mis on n-ö „igavesed kemikaalid“ ja miks on need ohtlikud?

Polü- ja perfluoroalküülühendeid (PFAS) kasutatakse tarbekaupades alates 1940. aastatest. Need on erakordselt püsivad, akumuleeruvad keskkonnas ja mõni ka inimorganismis. Tihti nimetatakse neid seepärast igavesteks kemikaalideks. Katsed näitavad, et mõni neist põhjustab raskeid tervisehäireid, näiteks vähktõbe ja maksakahjustusi. Hea uudis on, et EL vähendab nende kasutamist.

Isegi kui te ei tea, mis on polü- ja perfluoroalküülühendid (PFAS), olete nendega kahtlemata kokku puutunud. Neid ühendeid kasutatakse tööstuses ja tarbekaupade tootmisel nii palju, et neid leidub juba vihma-, joogi- ja põhjavees ning bioseire andmetel ka eurooplaste ja ameeriklaste veres.

Probleem on, et mitme PFAS-ühendiga seonduvad rasked terviseprobleemid ning need ühendid ei lagune keskkonnas, vaid saastavad toitu, loomasööta ja joogivett kõikjal, kus neid kasutatakse. Neid on palju, OECD ülemaailmses andmebaasis on loetletud neid üle 4700 ainet ja kõik on väga püsivad. Isegi kui nende tootmine lõpeks kohe, püsivad need keskkonnas veel põlvkondi, sest ükski muu tööstuskemikaal ei püsi keskkonnas sama kaua. Tihti nimetatakse PFAS-ühendeid seepärast igavesteks kemikaalideks.

Kus leidub PFAS-ühendeid?

PFAS-ühendeid kasutatakse paljudes toodetes mitme kasuliku omaduse andmiseks, näiteks vihmarõivaste muutmisel õli- ja vetthülgavaks. Samuti kasutatakse neid tulekustutusvahtudes ja tulekindlates rõivastes, kööginõude nakkumisvastastes pinnetes, toiduainepakendites (nt mikrolaineahju-paismaisi kottides ja paljudes kiirtoidupakendites), kosmeetikatoodetes, mööblitekstiilis, muude tekstiiltoodete ja vaipade pinnatöötluses, värvides, kroomimisel, päikesepaneelide kattekiledes, ehitusmaterjalides (nt metallide ja plaatide pinnetes) jne.

Mis on PFAS-ühendite tervisemõju?

Juba praegu tekitab PFAS-ühendite laialdane kasutamine suurt keskkonnamõju. Uuringutes on selgunud, et PFAS-ühendid on saastanud joogivett ja pinnast Euroopas ja USAs, mitmeid neist leidub peaaegu kõigi uuritud ameeriklaste veres. PFAS-ühendeid on kasutatud alates 1940. aastatest. Need ei lagune ja seega on neil olnud piisavalt aega akumuleeruda keskkonnas, inimestes ja loomades. Terviseprobleemid on rasked. Katsed viitavad, et mõne PFAS-ühendi toimel suureneb kolesteroolisisaldus, nõrgeneb immuunsüsteem, tekib neeru- ja munandivähk ning ilmnevad neerukahjustused.

Kuidas saab PFAS-ühendeid vältida?

On selge, et PFAS-ühendite täielik vältimine ei ole lihtne, sest neid kasutatakse väga palju. PFAS-ühenditega võib kokku puutuda toidu, joogivee, rõivaste, kosmeetikatoodete ja paljude muude eespool mainitud toodete kaudu. Kokkupuudet saab siiski vähendada. Osta saab näiteks ökomärgisega tooteid või tooteid, millel on PFAS-ühendite puudumise märge.

Mida teeb Euroopa Liit?

ELi kemikaaliõigusaktid juba piiravad mõne PFAS-ühendi tootmist ja kasutamist. Mitu ELi liikmesriiki on esitanud PFAS-ühendite hulka kuuluvate perfluoritud karboksüülhapete piiramisettepanekud. ECHA teaduskomiteed nõustuvad ettepanekutega ja toetavad piiranguid.

Peale selle uurivad ECHA ja Euroopa Komisjon PFAS-ühendite kasutamist tulekustutusvahtudes ja tekstiiltoodetes.

Ka REACH-määruse kohases väga ohtlike kandidaatainete loetelus on mitu PFAS-ühendit. Kandidaatainete loetelu on esimene etapp ainete REACH-autoriseerimisprotsessi kohasel reguleerimisel. Samuti innustab see paljusid ettevõtteid otsima loetelu ainetele ohutumaid alternatiive. Mitu PFAS-ühendit on täiendaval hindamisel ja katsetamisel.

ELis on juba piiratud perfluorooktaansulfoonhappe ja selle derivaatide (PFOS) ning muude PFAS-ühenditeks klassifitseeritud ainete kasutamine. Mitu ELi liikmesriiki ja Norra on teinud mitme muu PFAS-ühendi piiramisettepaneku.

ECHA andmebaasides on üle 2000 ELi turul oleva PFAS-ühendi. PFAS-ühendite suure arvu tõttu on ECHA protsessi kiirendamiseks hinnanud neid alates 2014. aastast pigem rühmadena kui ükshaaval.

Podcast: How is the EU making sure PFAS chemicals don’t stick around?

Interview with Bjorn Hansen, ECHA's Executive Director about poly- and perfluoroalkyl substances (PFAS). Where exactly are they used, what are the concerns and what is the EU doing about them? Listen to our podcast to find out!