Kemikaalid kosmeetikatoodetes
Eurooplased kasutavad keskmiselt seitset kosmeetikatoodet päevas. Need on hügieenitooted (nt seep, šampoon, deodorant ja hambapasta) ja ilutooted (nt parfüümid ja meigitooted). Kosmeetikatooted sisaldavad paljusid kemikaale – koostisained on loetletud nende märgistusel.
Euroopas on maailma kõige põhjalikumad kosmeetikatoodete õigusaktid. Kosmeetikatoodete määruses on lubatud ainete, eripiirangutega ainete ja keelatud ainete loetelu.
Mõni kosmeetikatoodetes sisalduv kemikaal võib põhjustada allergilisi reaktsioone. Need koostisained on sageli tehislikud, mõnikord ka looduslikud. „Looduslik“ ei tähenda seega tingimata suuremat ohutust.
Allergiaid põhjustavad enamasti säilitus- ja lõhnaained. Säilitusained aitavad pikendada toote kasutuskestust ja hävitada baktereid, mis muidu paljuneksid tootes.
Kes vastutab kosmeetikatoodete ohutuse eest?
Enne kosmeetikatoote müüki peab tootja tagama, et toode ohutust hinnatakse teaduslikult. Tootjad peavad esitama hindamiseks vajaliku teabe Euroopa ametiasutustele kosmeetikatoodetest teatamise portaali kaudu tõendamaks, et tootes kasutatud aine ei tekita terviseriske.
Euroopa Liidu iga liikmesriigi ametiasutused teevad turujärelevalvet ja katsetavad tooteid. Nad võivad kõrvaldada turult tooted, mis sisaldavad keelatud kemikaale. Sellest teatakse Euroopa Komisjonile, kes jagab teavet kõigi liikmesriikidega.
Saate tellida nädalakokkuvõtte toodete kohta, mis on selgunud ohtlikkuse tõttu kõrvaldatud turult mis tahes liikmesriigis.
Nanomaterjalid
Kosmeetikatoodetes sisalduv nanomaterjal on mittelahustuv või bioloogiliselt püsiv ja sihilikult toodetav materjal. Euroopa Liidus peavad ettevõtted märkima, kas nende kosmeetikatooted sisaldavad nanomaterjale.
Euroopa Komisjon peab andma loa, enne kui nanomaterjali tohib kasutada kosmeetikatoodetes värvainena, säilitusainena või UV-filtrina.
Nanomaterjalid tuleb tähistada koostisainete loetelus sõnaga „nano“ aine nimetusele järel sulgudes.
Ilma loomkatseteta
Kosmeetikatoodete loomkatsed on Euroopas keelatud alates 2004. aastast. Samuti ei tohi Euroopas turustada ühtki toodet, mis sisaldab loomadel katsetatud koostisaineid.
Samas kasutatakse paljusid kosmeetikatoodete koostisaineid ka muudes toodetes, näiteks ravimites, pesuvahendites ja toiduainetes. Neist mõne aine suhtes võib seepärast kehtida neid tooteid reguleerivate õigusaktide alusel nõue teha loomkatseid. Teatud katseid ei ole veel võimalik asendada usaldusväärsete mitteloomkatsetega, kuid Euroopa Liidus ja mujal maailmas arendatakse uusi mitteloomseid katsemeetodeid.
Lisateave
- Understanding the label – Cosmetics Europe
- CosmEthics – app to find out what is in your cosmetics – kaasrahastatud Euroopa Liidu programmiga „Horisont 2020“
- Appli QuelCosmetic - A mobile app to search for chemicals in cosmetics [FR]
Previous Next Layout
Lugege lisaks
-
Loomkatsete alternatiivid
Kemikaalide kasutusohutuse tagamiseks tuleb neid katsetada. See tähendab, et on vaja teaduslikku kemikaaliteavet, et mõista, kuidas kemikaalid võivad mõjutada inimesi ja keskkonda. Andmete saamiseks on palju võimalusi.
consumer_read-more -
Kemikaalide koostoime
Kemikaalid on kõikjal, kuid mis juhtub tervise või keskkonnaga, kui üksikained avaldavad koostoimet?
consumer_read-more